 |
Kas teil on olnud vahel niimoodi, et tuleb selline lollitamise ja kiusamise tuju peale? Noo meil Härra Otsaga igatahes täna oli selline kiusamise ja ülemeelikuse tuju. Õhtul läksime poodi. Mul oli tunne, et ma tahaks midagi head, mida saaks süüa koos jäätisega. Jäätise isu oli kaa peale selle hea asja isu veel. Noo siis me seal poes olimegi. Tabasalu Rimi suhteliselt tühjade riiulite ees ja naersime ning õrritasime teineteist. Kutsudes siis üksteist kord lolliks ja siis hulluks ning kõdistasime nagu oleksime pubekad. Lõpuks siis suutsin ära otsustada valikus oleva kolme koogi vahel, et võtaksin meekooki kuna see sobib jäätisega väga hästi. Härra Ots võttis ka omale miskit mis hiljem osutus kirjuks koeraks. Lisasin omale veel piima ja H. Ots võttis omale kartulikrõpse... Väkk, neid ma küll ei tundnud, et ma tahaks. Autosse istudes tahtsin oma kalli kaasa kirjut koera proovida ja siis võtsin sealt ampsu... Kuna tema sõitis parasjagu autoga siis ta kooki ei söönud ja ütles, et ta sööb kodus... Noo aga minu ühest ampsust sai kaks ja kolm ja neli... Ja siis ma hakkasin naerma... Et sedasi ennem koju jõudmist jõuan Kristo koogi ka veel nahka pista : D. Ja ma naersin ja naersin ja siis mu kallis mees ütles mulle, et vaata, et mulle ka miskit jääb : D. See lause aga ajas mind veel enam naerma ja siis hakkas mu kaasa ka naerma.
Härra Ots: " Sa oled ikka natukene nii loll! Aga ma armastan sind ikka"
Mina: "Kuidas saab natuke nii loll olla?"
Härra Ots: " Ma ei tea, aga sa ju oled. Sina saad!"
Ja taaskord olid mul naerukrambid. Natuke on vähe ja Nii on palju. Minu armas mees selline.
Meil käisid täna külalised ka. Ennem seda kui me poes käisime. Härra Otsa klassijuhataja Tartu Hiie Koolist tuli meile koos oma abikaasaga külla. Vaatasime pulmapilte ja sõime värsket vasikaliha hautist koos kartulite ja porganditega. Kõrvale ma tegin kurgi hapukoore salatit, koorpekeid ja papadame. Koorpekid on nimelt kreveti lihast krõpsud ja papadamid on läätsedest krõpsud. Mulle koorpekid väga maitsevad aga kahjuks Eestis neid ei müüda : (
Peale pulmapiltide vaatasime veel mesinädalate pilte, külaliste raamatut ja rääkisime üldse kuidas elu ja olu edasi on kulgenud. Üsnagi huvitav ja tore on sedasi kui külalised käivad.
See postitus tuleb sihuke lühike ma vaatan. Aga noo alati ei peagi mingit romaani kokku kirjutama ma arvan. Mul viimasel ajal kuidagi jube tihti pea valutab. Pole kunagi olnud pea valuga probleeme. Peab vist rohkem puhkama või on ilm selline, et paneb selle pea valutama. Juba kolmandat õhtust järjest see pea huugab nii, et paha hakkab... Vastik! Nüüd poengi oma kalli Härra Otsa juurde kaissu, panen silmad kinni ja proovin magama jääda. Ilmselt tuleb unes jälle mõni huvitav teema millest siis saaks taaskord põnevama postituse kirjutada.
