Ma vabandan juba selles posituses ette ära, et mul ei ole võimalik kasutada praegu ja veel mõnda aega suuri algustähti. Nagu paljud lugejad on aru saanud siis on minu arvuti tõesti juba viimasele piirile viidud. nüüd enam ei tööta minu arvutil ka paljud nupud. Seega kui loete, siis kujutage ette, et lause alguses ilutseb viisakalt suur täht ja ka nimed on suure algustähega kirjutatud. Loodan, et see ei sega teie lugemist. Hüüumärk. (see nupp samuti ei tööta enam) aga õnneks saab seda teha numbrikombinatsiooniga alt 033 ! seega ehk mõni ! ikka tuleb.
Aga mis siis ikka sellest enam. Tegelikult tahtsin teile rääkida Haapsalust! nimelt ühel õhtul peale kooli otsustasin siis oma suunad sinnapoole keerata. Oli ju ikkagi MR14 jõulupidu planeeritud.
Kahjuks eelneval ööl ei olnud ma kordagi sõba silmale saanud. Aina vähkresin voodis ühelt küljelt teisele ja und silmadesse ei saanud. Magama suutsin ma jääda ilmselt kuskil kella kuue aeg ehk aga kell seitse oli mul juba äratus.
Hakkasin Tallinnast suhteliselt hilja liikuma kuna oli siiski olnud ju koolipäev peale mida ma ei olnudki üllataval kombel kuigi väsinud. Haapsalu jõudsin ma umbes nii, kella.... umm.... Paus... Väike mõttepaus tekkis siinkohal... Ma olin kohal kohe kindlasti ennem kuute aga kui palju? Äkki jõudsin siis kohale kella viiest? Noo ütleme, et kella viiest jõudsin kohale.
Kahjuks eelneval ööl ei olnud ma kordagi sõba silmale saanud. Aina vähkresin voodis ühelt küljelt teisele ja und silmadesse ei saanud. Magama suutsin ma jääda ilmselt kuskil kella kuue aeg ehk aga kell seitse oli mul juba äratus.
Hakkasin Tallinnast suhteliselt hilja liikuma kuna oli siiski olnud ju koolipäev peale mida ma ei olnudki üllataval kombel kuigi väsinud. Haapsalu jõudsin ma umbes nii, kella.... umm.... Paus... Väike mõttepaus tekkis siinkohal... Ma olin kohal kohe kindlasti ennem kuute aga kui palju? Äkki jõudsin siis kohale kella viiest? Noo ütleme, et kella viiest jõudsin kohale.
Sellest autosõidust juba suhteliselt väsinud - kui aus olla mulle absoluutselt ei meeldi sõita autoga maantee peal. Ma võiks sõita mööda linnasid ja külavaheteid aga maantee mulle ei meeldi - jõudsin siis kohale sinna majakesse, mis Katri oli meie jaoks broneerinud. Nii kui ma sinna sisse astusin tundsin juba tuttavat lõhna... Ma ei suutnudki kohe meenutada mille moodi see majake lõhnas. See oli nii mõnus ja hubane!
Seinad olid imiteeritud munakivist, põrandal ilutses parkett, suured aknad igas toas, punane diivan ilutsemas elutoas ja täiesti arvestatav köök. See oli küll ühekordne majake aga sellegi poolest ääretult mõnusaks tehtud. Istusime siis Katriga sinna mõnusalt pehmele punasele diivanile ja rääkisime. Ei olnud ju siiski kaks aastat näinud. Ma ei olnud kaks aastat kohal käinud - mitte ühelgi üritusel võin enda häbiks öelda.
Seal sedasi istudes mulle jõudis kohale, mis see lõhn mulle meenutab. See meenutab mulle Sveitsi. See meenutab mulle seda hiinarestorani seal ja seda armast korterit, kus me oleme viibinud mõned korrad. See oli väga selle moodi. Mõnusalt kodune ja armas lõhn.
Järjest hakkasid tulema vanad koolikaaslased. Kui Tiina tuli siis temaga oli meil nii palju rääkida, sest teda ma pole tõesti näinud nii umbes.... NELI kuud!!!!! (oeh, nende alt 033 trükkimine on ikka nii tüütu!) Aga jaa... Tiinat ei olnud ma näinud üsna pikalt. Me Tiinaga hakkasime ennem Taksi poole liikuma, kus pidi meid ootama pidulaud, kui kõik teised, kes majakesse juba kohale olid jõudnud. Loomulikult pidime ennem Taksi ka poes läbi käima sest "juua" oli vaja osta. Kui pidu siis ju kohe täiega.
Taksis olles ja napsutades ning nautides suurepärast jõulurooga (liha oli nii mõnusalt pehmeks küpsenud, et see lausa sulas suus!) ja üksteise setskonda möödus aeg üsnagi kiiresti. Ma tean, et ma ei sobi sellesse seltskonda just niimodi kui ma ehk tahaksin. Ma olen natuke teistsugune selle jaoks aga ma nautisin seda melu mis mu ümber oli. Seda suminat, kui teised rääkisid ja naersid. Isegi neid natuke tobedaid nalju mis nad üritasid teha justkui kiusates mind... Noo üks oli näiteks teemal abielu: Ma abiellusin oma mehega sellepärast, et mu armas Kristo saaks mind petta. Kuidas nii? - Ennem abiellumist see ju ei oleks olnud nagu petmine. Abielludes on see ju põnevam :D (kui te aru saate siis tore teile... Minu arust see on siiski natsa jabur :D)
 |
Seekord oli ikka palju kvaliteetsema kaameraga telefon mis meil pilti tegi ja kui aus olla siis eriti udust pilti ei tulnudki!
Noo peale Kuusepilti läksime loomulikult tagasi sinna mõnusasse majakesse, mis andis mulle idee, kuidas ma võiks kunagi oma kodu sisustada ja milliseks teha. Nii õdusat ja mõnusat kodu tahaksin omalegi. PÄRISELT!
Seal majakeses jagas Katri kingitusi, mis ta oli ise teinud :O :O - Ise tehtud savist kruusikesed koos imeilusa romantilises stiilis lillebuketiga. Ääretult armas on see! Tagasi hakkasin ma liikuma juba nii hilja, et minu teadmiste järgi Hr Ots kodus magas.
Ma küll üritasin mitu korda kodupoole liikuma hakata aga minu album koos pulmapiltidega rändas käest kätte ja noo sedasi ma seal siis chillisingi ja nautisin seda mõnusat suminat ja seltskonda.
Tagasiteel koju ei sobinud mulle enam see muusikaplaat mida ma kuulasin. Tekitas rohkesti väsimust seega vahetasin raadio peale ja üritasin siis Elmari saatel Tallinna tagasi kimada. Olgu, ma küll ei kihutanud. Ma sõitsin täiesti kiirusega 90. Tee Haapsalust Tallinna aga venis ja venis ja venis.. Oleksin ikka pidanud ehk Tiinat kuulama ja sinna ööseks jääma....
Ausalt ma ei sõida enam autoga kuhugi kui ma olen kasvõi natuke väsinud!! Mulle ei meeldi sõita maanteel ja selles ma veendusin veelkord. Mulle meeldib sõita kui keegi on mu kõrval. Siis ma saan viriseda nende nõmedate autojuhtide üle kes suvatsevad kaugtuledega minust mööda sõita nii, et ma pärast olen mõnda aega pool pime. Samas tahaks ma ka viriseda nende autojuhtide üle, kellel lihtsalt on nii eredad tuled ka siis kui need ei ole kaugtuled ja mind samamoodi pimestavad. Kuna ma nii aeglaselt sõitsin sest üllatavalt ka selle kellaja kohta oli jube palju liiklejaid Haapsalu suunas siis väga paljud autod sõitsid minust lihtsalt mööda. Mulle see sobis. Ma võtsin ennast nende sappa ja sõitsin rahumeeli mõnda aega ees oleva auto tulede järgi. Noo seda täpselt nii kaua kui eelnev auto kiirendas ja eest ära põrutas...
Ma jõudsin koju!! Elusalt ja tervelt! Ääretult väsinuna... Vajusin oma voodisse, oma mehe kaissu ja magasin.. Magasin maha ka järgneva koolipäeva. Ma olin liiga väsinud! Nii väsinud, et kui ma oma arvutit tahtsin omale sülle võtta, et hakata Haapsalu reisi kohta kirjutama kukkus see maha. Klahvid ei töötanud ja jätsin selle idee pooleli. Nüüd ma aga üritan uuesti juba targemana. Olen nagu näete leidnud viisi, kuidas taaselustada suurt tähte, ka siis kui Shift klahv ei tööta kasutades iga lause alguses Caps Locki, hüüumärki saab alt 033, Tabi ei olegi mul veel vaja olnud ja õnneks Esc ka mitte. Ctrl nuppe on arvutil kaks ja õnneks on ka kaks numbri klaviatuuri. Kui üks ei tööta saan võtta kasutusele teise : )
Aga nüüd ma pean hakkama ennast sättima. Vaja jõuda tööle!
Aga Härra Ots on mul ikka nii armas! Eile vaatasime filmi kaksikutest - kahest tüdrukust, üks elas emaga ja teine isaga ja nad kohtusid laagris.. Film oli juba üsna lõpus kui Kristo vaatab mind ja ütleb üsna tõsise näoga: "Ma arvan, et kui me lapse saame, siis ma sooviksin, et ta oleks tüdruk"
AWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWW.....................
