perekond

perekond

18. dets 2016

Kas ma olen ehk homo?

Meil Kristoga sai täis kolm aastat meie imelisest suhtest. Vahel on tunne, et meil on ikka liiga vähe aega koos võimalik olla, ja, et meil võiks seda aega olla rohkem. Tahaks veeta iga päeva igat hetke tema käte vahel ja uskuge mind, mul ei saaks sellest küllalt. 

Tema armsad naljad, mis iga päev meie hetki rõõmsaks ja lahedaks teevad, tama mõnusad soojad käed, mis soojendavad mind, kui hoiavad mu ümbert kinni... Tema vinged ideed, kuhugi minna ja midagi teha - ta lihtsalt on mul parim, keda üldse võiks endale soovida. 

Need kolm mõnusat aastat, mis meil olnud on - IMELISED!!! Sellepärast me otsustasime ka minna seda kolmandat aastat tähistama kohe eriliselt. Läksime Rakverre.. Seal on Aqua spa kus me käisime. Saunade kompleks, ujula ja kõik see. Me läksime käisime läbi saunasid... Mina, kes ma muidu ei armasta saunas käia, sest seal ma ei saa hingata ja siis ma hakkan köhima, kui ma hakkan köhima siis võib hing kinni jääda... Sellepärast ma pole tahtnud kunagi väga saunas käia. Aga vot sealseid saunasid ma nautisin. See oli nii mõnus. Käisime Sanaariumi saunas, Soola saunas, Infrapuna saunas, 100 kraadises saunas (seal mulle ei meeldinud... Raske oli hingata) Aroomi-Auru saunas. Oh seda luksust. See oli nauding. 

Peale seda vapustavat sauna ja basseini kogemust me läksime hotelli õhtust sööma ja puhkama. Peale puhkust, nii kuskil kella 11 ajal õhtul ööklubisse, mis oli seal Rakveres. Nagu te juba eelmisest postitusest lugeda saite siis mulle meeldib jälgida inimesi ja nende käitumist. Ega ma muidu ei tea, miks inimesed peaksid veetma oma aega ööklubides, kui sellistes kohtades. Ikka selleks et jälgida inimesi. Vähemalt niimodi teen mina. Enda arust ma just tantsida ei oska seega tantsimise pärast ma seal ei käi. Aga muusikat mulle kuulata meeldib. 

Ka seal ööklubis me Härra Otsaga jälgisimegi neid inimesi, kes sinna olid kogunenud. Kohe alguses jäi mulle silma Valges mees, kes paaniliselt ja meeleheitlikult otsis omale naist. Tal oli vaja seda ka kõigile näidata. Jälgides teda ei saanud me lõpuks aru, et kas ta otsis omale naist või siis hoopis meest. Igatahes oli tal vaja kõikide tähelepanu, kõikidelt kallisid ja kõigiga tantsides teha liigutusi mis viitasid otseselt seksile. Ühesõnaga oli ta väga kiimas. 
Seal oli ka noor neiu, kes oli selle poisi ja veel ühe noormehega, kes nägi välja täpselt nagu Deivis - seega me ristisimegi ta Deiviseks. Tüdrukule me panime nimeks Laura. Kui Laura ja Deivis tulid siis tundus mulle, et nad on paar. Nad olid koguaeg koos ninapidi, kallistasid ja nii. Nad isegi tantsisid koos. Niikaua kuni Deivis leidis järgmise tüdruku kellega tantsida ja siis järgmise. Mulle jäi selline tunne, et nagu tema ülesandeks oleks tantsida kõikide tüdrukutega, kes seal ööklubis olid. Niikaua kuni Laura tantsis Deivisega oli tal väga aktiivne tantsuviis. Jalad pidevalt harkis, käed pidevalt sealt jalgevahelt midagi krabamas - kuigi peaks ju naine olema ja krabada pole seal kohe kindlasti midagi, valge läbipaistev pluus paljastas tema mustad rinnahoidjad aga ka temal oli vaja ennast näidata ja tõestada sellele Deivise moodi tüübile. Kogu tema olek näitas seda, et tema on seal mehe jahil. Nii, kui Deivis läks tantsima teistega kadus ära meie aktiivne tantsutüdruk Laura. See eest pakkus meile toredat vaatepilti Deivise tantsimine ja olek. Vot see oli naljakas ja selle üle naeraks veelgi. Ka tema puhul tekkis lõpuks küsimus, et kas ta otsib naisi kellega tantsida või mehi. Või hoopis mõlemat?
Seal olid ka mehed ringis ja kaks naist keskel. Nad kohe proovisid kaitsta oma neidusid seal selle Deivise eest. Kohe hoolega, et see ring oli nii tugev, et Deivis ei pääsenud sealt ka pärast korduvat proovimist sisse. 
Vahepeal näitab ennast üks tüsedam meesterahvas, kes ehk ise ka ei saa aru, kus ta on...Vaatab koguaeg ringi samal ajal kui tantsib ja tundub suht pilves olevat. Kui jäin seda tüsedamat härrat vaatama sattusin ka nägema ühte kiimas paari lillades pluusides. Selline natuke vanemat sorti paar. Mehel käsi koguaeg naise kannika peal või siis natuke kaugemalt krabamas. Koguaeg nad suht üksteise küljes kinni ja krabasid üksteist sobimatutest kohtadest. Vähemalt avalikult võiks seda mitte teha. Aga huvitav oli neid sellegi poolest vaadata. Kuigi kauaks nad ka sinna ei jäänud. Ju siis see kiimalemine mõjus ja oli vaja kiiresti kuhugi rahulduma minna. 
Kell lõi umbes 1,30 siis enam ei olnud näha üksikuid indiviide. Inimesi selles pisikeses klubis oli juba nii palju ja siis tekkis ühtne tantsiv mass. Kell 2 tuli lavale mingi räppar, kes meid minema peletas. Kui aus olla, siis ei armasta räppi ja kui tulla kluppi siis ikka muusika pärast. Tagasi hotelli poole kõndides kuulsin kuskil lähedal asuvast pubist palju paremat muusikat ja oleks võinud sinna selle süldi järgi tantsima minna aga Kristo oli juba nii piisavalt väsinud et jätkasime ikkagi teed hotelli poole.
Mul on tunne, et klubid mulle ikkagi ei sobi. Aga huvitav on seal sellegi poolest jälgida inimesi ja näha, mis moodi nad käituvad sellistes kohtades. Kuna me Kristoga klubis ka kohtusime, siis ma ikka imestan, mida ma seal küll tol korral tegin...