Panen siia kirja kõik, mis on oluline seoses kodu ostuga. See ei ole üldsegi olnud mitte lühike teekond, ent lõpuks oleme me siin. Niikaugel, et olen valmis seda teekonda jagama. Teekonda, mis on tegelikult kestnud juba mitmeid aastaid ja lõpuks jõudmas lõpule.
1. Algas teekond sellest, et hakkasime omale maja otsima. Oleme sobivat otsinud juba mitu aastat. Leidsime ühe, mis asus Väike - Maarjas. Koha nimi oli Kärsanurga. Nunnu maja ja meile just sobiv. Tegime broneeringu ja maksime selle eest. Seejärel hakkasime pankadelt laenu küsima. Kuna maja oli poolik siis kõik pangad vastasid meile eitavalt. Poolteist kuud uurimist, helistamisi, maja projekti kokku panekuid, ehituskulude arvutamisi, materjalide arvutamisi jne jne jne, pidime tõdema, et iga uus mõte ja idee selle maja juures jookseb tupikusse. Kuidagi ei õnnestu selle maja ost. Kõik, mis me üritame ei õnnestu. Seejärel sõbranna saatis uue maja meile vaatamiseks. Väike - Maarja maja broneeringu rahadest jäime ilma. Me alguses isegi kaasaga arutasime, et ei taha seda uut maja vaatama minna. Kuidagi kurb ja kergelt leina protsess käis sees läbi. Millegipärast me siiski läksime uut maja vaatama.
Maja oli vana. Uuendused sisse viidud, vesi, kanal, dušh majja viidud aga üldiselt oli maja vana. 150 aastat vist tuleb ligikaudu maja vanuseks. Majal oli tehtud peamised remonditööd, põrandaküte toas, välisvooder ja katus vahetatud. Õues asus saun ja tiik. Krunt ise oli piisavalt suur täis viljapuid, metsa ja põllumaad. See maja oli kuidagi armas. Väga meie Rõuge suvila moodi. Tallinnale aga palju palju lähemal. Võtsime mõtlemisaega.
2. Mõned päevad möödunud, pankadega suheldud ja igalt poolt tulid positiivsed vastused. Siis otsustasime broneerida selle maja. Maja oli juba broneeritud. Jälle jäime hiljaks. Pettumus. Leppisime kokku, et nüüd mõnda aega maja ei otsi. Ühel päeval helistab selle maja maakler ja teatab, et maja vabanes broneeringust. Kas oleme endiselt huvitatud. Paar, kes maja algselt broneeris olid omavahel tülli läinud ja midagi juhtus. Ühesõnaga nad tühistasid oma broneeringu. Kiiruga jooksin Härra juurde, et uurida, kas ikka tahame seda maja. JAH! Ja panime bronni peale.
3. Nüüd oli aeg hakata pankadega tõsisemalt tegelema. Kuna Väike-Maarja maja ostuga sai selgeks, et SEB pangaga koostööd me teha ei soovi - väga ebameeldiv suhtumine oli laenuhalduri poolt, siis hakkasime teiste pankadega suhtlema. Sõelale jäid Swedpank, Bigbank, Luminor ja Coop. Samal ajal tellisime ära ka hindamisakti. Selle summaks tuli 350 eurot. Hakkasid tulema laenupakkumised, kõned ja intressi küsimised. Esialgne intress 2.3 + 6 kuu euribor. See on ju päris suur. Ma tean, et saab ka paremini. Bigbank hakkas intressi langetama. Küsis mida me ootame. Kokku need vestlused kestsid vist kuu aega pankadega ennem, kui suutsime teha lõpliku otsuse. Viimaks jäid sõelale Swedbank ja Luminor. Bigpanga jätsime viimasel hetkel välja sest ei pakkunud laenukindlustust. Coop ei jäänud sõelale just sellepärast, et ta ei jõudnud selle kuu aja jooksul teha meile laenupakkumist. Väike-Maarja maja ostusoovi poolepeal kadus Coop ja ilmus välja hetk ennem seda, kui meil oli laenupakkuja välja valitud. Ent Coopiga oleks kogu protsess uuesti alanud. Uued pangaväljavõtted, uued tõendid ja asjad. Lõpu valimine oli ikka väga väga raske. Vahepeal tuli hindamisakt.
4. Pank valitud. Panga valisime parima intressi järgi ning väiksema tagasimakstava summa järgi. Ka tegid nad meile kõige paindlikumaid pakkumisi. Nüüd tuli pangaga hakata edasi toimetama. Ehk tuli saata uued väljavõtted ja laenutaotlus saata hindamiskomisjonile ülevaatamiseks.
Hindamiskomisjonist saadeti tagasi. Oioii... Tuleb välja, et Härra tahab võtta laenu ainult enda nimele. Me tõesti ei arvanud, et see mingisugune probleem on. Tuli välja, et meie abielu lahusvarasusleping on siinjuures suureks teguriks. Mina olen nende silmis Härra jaoks ülalpeetav. Ehk nagu lisakulutus. Uurisime pangalt, et kuidas ikka niimodi saaks, et Härra saaks ise laenu võtta ja maja tema nimele läheks. Nüüd tuli mul hakata tõestama, et mina ei ole tema ülalpeetav ja saan oma asjadega ise hakkama. Samuti pidin tegema avalduse, et ma olen nõus, et Härra omale maja ostab. See tehtud läks asi uuesti hindamiskomisjoni ette. Järgnes üks väga väga pinev aeg... Mõned päevad oli meili kontrollimine nagu harjumus. Vastust ootasime nii väga.
5. Vastus tuli positiivne ja edasi oli vaja minna notarisse. Notari tehingu tegemine läks maksma 542 eurot ja juurde lisaks tuli maksta riigilõiv 200 eurot. Algus on kulude rohke :D Ennem notarit maksime oma poolse sissemaksu kaa ära notari hoiukontole. Notar ise oli lihtne. Nägime esimest korda maja omaniku. Oleksime saanud küsida küsimusi, kui neid olnud oleks ja seejärel vaatasime üle lepingud ja allkirjastasime need. Kuidagi väga lihtne protsess. Notar ise toimus interneti vahendusel läbi video. Ei olnud vaja kuskile kohale minna ega miskit. Härrale mina tõlkisin protsessi ja vastas ta siis, kui vaja.
6. Nüüd on meil oma maja. Meil on allkirjastatud leping. Võtmed saame kätte maakleri käest. Tundub, et see saab olema juba omaette protsess :D, nimelt plaanib maakler lähipäevil minna reisile. Tahaks juba minna kohale. Vaatame siis millal see lõpuks võimalik on :D
Aga, meil on maja.
Ma proovin vahepeal veel kirjutada, mis on oluline maja ostuga teada. Igatahes oli see teekond siiani väga väga põnev ja kohati isegi närve sööv. Eriti just veel see ootamise osa.
