Viimased kuud on olnud nõnda uskumatud. Siiani juurdlen selle üle, kas see kõik, mis minuga toimub on ilmsi? Kummaline, kuidas vahepeal asjad teevad 180 kraadise pöörde ja muutuvad täielikult.
Koroona teema hakkas vähehaaval taanduma, kui mulle helistas minu raviarst ja soovis kohtuda. Ma olin juba lootuse kaotanud ja kui aus olla, võtnud suhtumise, et noh, ei olegi ju vaja. Elame vanaviisi edasi, meie kaks. Ega meil kahekesi koos ju väga hea ja mõnus olla. Olin nõus minema kohtumisele ja seda juba järgmisel päeval. Ta rääkis, et soovib ühe korra veel teha protseduuri, mida kutsutakse IUI. Korra me seda juba tegime ja see ebaõnnestus. Ma ütlesin ka raviarstile, et kui me seda teeme, siis on see viimane kord. Minu emotsionaalne pool ei kannataks ilmselt rohkem välja. Panime raviplaani paika ja nõnda ma sealt siis lahkusin. Vastakate tunnetega. Ma käisin veel paar korda tema juures kuni tuli protseduuri päev.Ma ei olegi protseduuri avalikult veel kirjutanud. Teen seda siis nüüd. Läksin arsti kabineti täidetud ankeetidega, kuhu ka dr Mironova oma allkirjad pani. Edasi saadeti mind palatisse. Vahetasin seal riided ning panin selga haigla kitli. Just nõnda samasuguse nagu filmides nähtud. Tagumik paljas ja puha. Sinna peale läks hommikumantel. Jalga sussid ja pähe müts. Riietunud valmis saadeti mind protseduuri tuppa kus oli kkkkülmm... Tõsiselt külm. Viskasin end toolile pikali ja kõik võis alata.
Jalad harki, peegel sisse, rauad sisse, süstal. Pikk pikk süstal. "Kas abikaasa nimi on Kristo Ots?" Ja noogutuse peale rändas see süstal kaa sinna. Uh vaatlus, 10 minutut pikali, lagi... Külm... Nii, aeg läbi ja minek. Oligi kõik...
Nüüd jääb üle veel vaid oodata. Kaks nädalat oodata tulemusi.
Tööl algas puhkus ja me Härraga alustasime maale sõitu. Ma ise arvutasin ja mõtlesin, et täiesti pekkis, kui nüüd peaksid päevad hakkama oleks ikka väga jama. Nimelt maal on välikäimla ja noh, nende ajal on seal tiba ebamugav. Maale sõidu ajaks oli esialgsest ennustatavast algamis päevast möödas juba 3 päeva.
Härra ostis igaks juhuks testi a noo ega ma seda teha ju ei julenud! Ühel hommikul võtsin julguse kokku ja...
Positiivne??? Ei... See pole võimalik! Raudselt test valetab, sest teine triip ei ole nõnda tugev nagu võiks. Peab minema poodi ja mõne testi juurde võtma.
Positiivsed??? Kõikidel olid tugevad kaks triipu. Neli testi, mis kõik tehtud said näitasid ühte ja seda sama tulemust. Kas see võib olla tõsi? Nagu päriselt tõsi?
Helistasin arstile a tema ütles, et mine tee HGG test ja siis vaatame edasi. Järgmisel päeval läksin testi tegema ja tulemust ootasin kaks päeva... Närv läbi... See pole ju ometi võinalik? HGG 910 - mis see tähendab? Mis on norm? Ja nõnda sai Google ikka korralikult otsida mulle informatsiooni. Taaskord kõne arstile. Saime aja. Pekk, vaja maalt tagasi ronida. Ei saagi olla nõnda pikalt, nagu oli algne plaan. Ega pole ju hullu. Arstil vaja käia.
Edasi saab lugeda "Uskumatu ta tuleb vol2"
