perekond

perekond

17. mai 2021

Miks ei lasta mind sukelduma?? ☹️

Võhandu maraton tuleb taas ja härrale on vaja sobivat varustust selle jaoks. Ostsime skafandri talle, sukeldumis saapad ja kindad, et aerutades käed rakke ei läheks. See aasta läheb ta üksi süstaga ja loodab paremat aega saada kui eelmisel korral, mil koos sõbraga võistles. 
Miks ma aga sellest rääkima hakkasin on see, et meie vajaminevate asjade saamise teekond viis meid sukeldumisklubisse, kus me ka oma sukeldumis load tegime. Suure hurraaga mees arvas, et varsti on sukeldumishooaeg avatud ja nüüd saab koos ka sukelduma minna. Last saab sel ajal mu ema valvata. Sellepeale ma ütleks, et sähh Sulle kooki moosiga. Minu kurbuseks saab sukelduma minna ainult Härra ja seda niikaua kuni ma otsustan last rinnaga toita. Meie unistuseks on saada veel kaks last vähemalt ja suhteliselt järjest mis tähendab, et sinna vee alla ei saa mina nii pea. Arvan, et mees peab deep sukeldumisload ise tegema niikaua kuni minust vee aml asja pole. 
Aga miks ma siis ei saa sukelduma?
Sellele tegelikult on väga loogiline seletus mida ma ennem ei teadnud. Treener aga pidi rääkima mulle. Vee all, mids sügavamale minna on külm ja rõhk kehas muutub mille tagajärjel võib sukeldumine panna rinnas piima kinni. Nii kurb kui see ka pole siis mind vee all ei ole nüüd mõnda aega näha. Snorgeldama mind lubati aga see on ka kõik mis ma saan.
Selle uudise kuulmine tegi mind küll veidi kurvaks ent mis on olulisem? Kas laps või hobi? Eks ma saan ju ka uue hobi leida mida saab ka koos lapsega teha. 
Härra kohe uuris, millal siis uue sukelduja (printsessi) saab vette lasta. Kuna sukeldumine on oskus. See pole suhugi mitte lihtne. Balloonid mis selga käivad on suhteliselt rasked ja lisaks sellele on raskusvöö mis ümber piha käib - see kõik teeb vee alla vajumise lihtsamaks. Takkaotsa on vaja teada kuidas hingata vee all, tasakaalustada kõrvasid - see oli minu jaoks väga raske ja õppides seda sattusin mitu korda paanikasse. Tänu heale sõbrale sain uuesti julguse vee alla minna ja lõpuks ka nautisin kõike seda vee all ilma paanikata. Mul millegi pärast tekkis vee all hirm minna liiga sügavale, vajuda põhja ja mitte enam välja saada kuigi tegelikult ei ole välja saamine sugugi nii raske ka siis, kui peakski põhja vajuma. See hirm oli lihtsalt minu sisemine hirm mille ma ületasin. Tegelikult on see veealune maailm imeline. Siinkohal ma teen ka veidike reklaami Eesti sukeldujate klubile:
Neil on pakkumises selline asi nagu proovisukeldumine. Sa ei pea mitte midagi oskama ja nad viivad Su vee alla niimodi, et hoiavad selja pealt kinni. See kogemus on imeline. See pani mind armastama sukeldumist ja veealust maailma. Lõpuks kui load käes ja liitud klubiga siis on nii palju ühiseid tegevusi, üritusi, reise, pidusi, öösukeldumisi ja mida kõike põnevat veel neile kes soovivad. Terje - kes seda klubi peab on imetore inimene ja kogu see seltskond on megavahva! Kes soovib omale veidi ekstreemset hobi mis paneb südame põksuma. Reisida erinevatesse kohtadesse ja näha veealust maailma siis see pakkumine on teie jaoks. Proovige sukeldumist. See veealune maailm on nii põnev ja nii ilus. Võin öelda, et rummus näiteks on vee all puud, millel on endiselt lehed küljes. Vesi hoiab neid nii, et nad ei ole ära kukkunud puu küljes ja see on vapustav vaatepilt!!
Soovitan palavalt!!