Päev päeva järel ja aasta aasta järel olen ma seda ühte teed sõitnud juba viimased kolm aastat. Neljas aasta sama teed pidi sõites on juba poole peal. Päevad jäävad aina lühemaks ning juba on käes aeg, kus päikest pole näha ei hommikul tööle või kooli minnes ega ka õhtul tagasi koju liikudes.
Tänagi hommikul samamoodi sõitsin sama teed ja lõpuks võisin rõõmustada. Kasvõi natukenegi, et järgmise kurvi peal ehmatada ennast kangeks. Huvitav küll miks?
 |
Olles juba ikkagi kolm aastat sama teed pidi käinud näen ma iga päev inimesi ilma helkurita. Ausalt olles seal rooli taga siis ma ei näe teid, kui olete üleni tumedates riietes ja helkurit ei kanna. Kuna ma ka ei näe teid siis on suur oht, et ma üks päev sõidan otsa kellelegi. Et seda ei juhtuks võtsin ma kolm aastat tagasi vastu 1 heategu päevas - igal hommikul, kui ma jälle näen kedagi, kellel helkur puudub siis ma annan talle. Need kolm aastat ma olen jaganud ära oma helkureid ja tulemuseta... Neid helkureid ei kanta.
Nädal tagasi tuleb mulle vastu kolmene punt. Noormehed. Kõnivad keset teed. Kui ma poleks neid viimasel hetkel näinud, oleks juhtunud üks väga kole õnnetus. Jätsin auto seisma ja panin muusika kinni. Olin juba päris tige. See kolmene punt noormehi oli mulle juba tuttav ja pole esimene kord, kui ma oleks neile tahtmatult otsa sõitnud. Võtsin omale välja kolm helkurit ja ulatasin meestele olles väga-väga kuri. Seletades et helkurit peab kandma ja ma ei näe neid.
Ja ne panimaju estonski jasõk - kõlas mulle vastuseks. Noo taga targemaks. Sama jutt siis vene/inglise pudrukeeles ja tundub, et nüüd ehk mõikas. Sõidan edasi. Vastu kõnnib üksik meesterahvas ja samuti ilma helkurita. Ta küll kõnnib ilusti tee ääres aga teda pole näha. Märkan tegelikult teda juba natuke eemalt. Endalgi juba käed värisevad rooli taga hirmust millal keegi mu auto ette hüppab. Samamoodi peatan auto ja annan talle helkuri. Õnneks oli ta vastas suunas tee ääres ja minu teepoolele ta ei tulnud ette. Uhh... Seekord jõudsin turvaliselt tööle.
Mis siis juhtus täna?
Vahele jäi nädalavahetus, kus ma üldse seda teedpidi ei liigelnud. Täna hommikul tööle sõites näen - tulevad kaks meest ja helkurid on küljes. Ma näen neid juba päris kaugelt. Lähemale jõudes tunnen ära noodsamad noormehed kolmesest pundist. JESS!!! Nad kannavad helkurit - LÕPUKS!
Ja sellele järgneb suur ehmatus. Kus su helkur on?? Jõuan vaid karjuda. Ta kõnnib autoteel - täpselt minu autole vastu, SAMAL TEE POOLEL!!! Üleni tumedad riided seljas ja siis laiutab vihaselt käsi, et kuhu ma sõidan. Nagu ma meelega tahaks tema poole veereda. Viimasel hetkel saan auto normaalselt seisma ja meesterahvas vaatab mind sama ehmunud näoga. Tulen välja oma mugavustsoonist ja kraban enne väljumist kaasa ka helkuri.
KUS SU HELKUR ON?
Vastuseks kõlas: A mis see helkur on?
MINA EI NÄE SIND PIMEDAS JA NÄED, PRAEGU OLEKS JUHTUNUD ÕNNETUS!!!
Olen juba päris kuri. Annan talle helkuri: Palun kanna seda ja tee ennast nähtavaks!!! Ühel hetkel tuleb keegi kes samuti ei näe sind ja ei jõua õigel hetkel pidama!
Mees - ja tegemist ei olnud sugugi noore nolgiga, nagu arvata võiks vaid päris keskealine meesterahvas. Eelmisel nädalal olin ka ühe lapsevanema käest küsinud kuidas helkur vene keeles on aga kahjuks juba seda enam ei mäleta. Sellise ehmatusega töö juurde jõudes tahan kõigile panna südamele: PALUN KANNA HELKURIT!
Kõik need reklaamid "Jõuluks koju", "Kanna helkurit" jne ei ole tehtud lihtsalt reklaami või raha saamise eesmärgil vaid see on tõsine probleem! Kuigi sellest reklaamist ei ole palju kasu, kuni inimesed tõesti helkureid ei kanna. Kutsun teid kõiki märkama kaaslast ja kasvõi ise jagama helkureid. Ka Eesti politsei võiks jagada helkureid jalakäiatele, kellel pole. Või oleks tore, kui kuskil saaksid jagajad helkuri varusid täiendada. Varsti saavad kõik mu tagavarad otsa, mida kuskilt messidelt ja laatadelt ja üritustelt olen omale tasuta kokku kogunud.
Loo moraal on selles, et helkurit on meil, kui autojutidel hea ja lihtne juba eemalt märgata! Ausalt, teid ei ole näha, kui ei kanna helkurit! Eriti raske on silmata ilma helkurita inimesi siis, kui vastu sõidab auto, kes pimestab oma eredate lampidega silmi. Ka mina kunagi olen mõelnud, et mis see siis ära ei ole ja mida see helkur mulle annab. Aga nüüd autojuhina ma näen, et ilma ei saa! Ka mina kannan helkurit ja olen nähtav väljaspool autorooli.
