Nolani Sünd

 23.04 õhtul läksin emosse vererõhk 176/110. Jäeti sisse. Andsin verd, uriini proov, ktg ja siis kontrollis mind üle veel arst. Meesterahvas 😫. Uh+emakakaelapikkuse kontroll. 

Anti mg tilka - keha läks kuumaks

Saadeti üles, tilk lasti lõpuni, võeti verd, pandi uus tilk ja saadeti palatisse. Kell oli peaaegu kaks, kui magama lasti. 

Hommikul kell 6 tbl, magasin veidi. Eriti ei saanud sest kanüül segas korraliku ja mugava asendi leidmist. 

8.00 arsti külastus, ktg, vererõhu mõõtmine. 

Kell 10.00 arsti visiit. Olenemata sellest, et soovisin keisrit ja sisetunne näitas, et keha ei tee koostööd minuga otsustasime ballooni kasuks. Tahtsin ju siiski katsetada, kas läheb teistmoodi, kui Aureliaga. 

Kell on 18.29. Ma istun ikka oma ballooniga... Jah ta on vajunud allapoole. Emakakokkutõmbeid pole, sünnitegevusest pole märkigi. Keha ei tee tööd kaasa. Palusin, et saaks ikka keisrile ja asjaga ühele poole. Kaua nad lasevad piinelda. Ent arst, kellega hommikul kokkuleppeid teha sain ei märkinud kõige olulisemaid kokkuleppeid kirja seega pole teistel kuskilt kinni haarata. 

Nüüd istun hommikuni, kuni balloonist lahti saan ja vaatame, mis edasi saab. Ämmakad siin mõistlikud ja saavad aru minu soovist ja miks ma seda tahan ent arst arvas, et mina kui naine ei tunne oma keha piisavalt hästi ja lsseb mul tiksuda sest vererõhk ju pole kõrge praegu tablettide foonil. 

00.00 kukkus ära balloon peale vererõhu tbl võtmist. Tehti uus Ktg. Emaka kokkutõmbeid nagu ei ole või ei tunne... Mis nüüd saab edasi? Ootan hommikuni? Pea valutab kergelt... Tahaks valukat võtta... Päris hea 2h und oli. Peaks veel magama, kui ktg lõppeb. Saaks wc käia ja siis magama minna. Kella ühe ajal jäin sügavasse unne. Magasin vist ühe parima une, mida haiglas olen saanud magada. 

Hommikul kell 6 äratati, tbl ja ktg kell seitse vererõhu mõõtmine ja algas arsti ootamine. Arst pidi saabuma kell aga jõudis minuni 11 läbi. Rääkisin oma hirmudest aga kuna abikaasa oli lastega kohale jõudnud siis tahtsin otsusega ühelepoole saada ja nõnda ta katsus emakakaela. Avatus 6cm 

11.30 avati veed 

13.30 sain sünnitustuppa

Kerge survetunne all... Valusid pole

14.00 pandi oksüdatsiooni tilka ja ktg. Ilma valudeta sünnituse nemad ei usu ja soovivad valusi tekitada 😂

Mõni kergem valu on olnud... Mõni valu ka seljas. 

Käisin wc, kõht läks lahti, keha puhastas ennast ära. 

Tõusin püsti, toe najale, kolm ülehingatavat tuhu ja algasid pressid. Mees kutsus ämmaka, sest mul juba pressid aga me alles jõudsime js tilk pole veel mõjuda saanudki. 

Ma ütlesin, et tahaks epiduraali kuna avatust pole aga on pressid. Tuli ämmakas mind katsuma ja ütles, et pea pole veel päris paigas ja titt otsib õiget kohta. Avatus endiselt 6cm. Ämmakas palus mul keerata külili ja hakkasime võimlema. 

Keeruga pressid, et laps paika saada. Keerati mind siis külje peale. Alumine jalg sirgeks ja pealmine üle voodi ääre. Lasti siis pressida kui press tuli ja sedasi kolm korda. Teisele poole samamoodi. Ma tahtsin pissile minna aga kuna pressid olid nii intensiivsed siis ei saanud ma voodist enam püsti. Ütlesin, või pigem karjusin pressi vahele, et tahan epiduraali sest avatust ei ole ju. Ämmakas katsus ja avatus 10cm. Öeldi, et aga palun, pressi. Täis avatus ja epidurali ei saa. Ma karjusin, et tahan asendit vahetada ja siis üritasin seda teha aga kuna pressidr vahel oli võimatu ennast liigutada siis jäin selili pukki. Kõige kehvem asend, kus sünnitada üldse 😅. Ma uuesti teatasin, et tahan asendit vahetada aga ämmakas ütles, et hinga ja pressi, pea on kohe väljas. Nõnda ma siis pressisin. Ämmakas surub tupekaela allapoole, et pea välja mahuks ja üliõpilane, kes praktikal oli aitab pead veidi liigutada. Ämmakas palub hingata aga ma ei suuda, sest uus press lendas kohe peale. Jõudsin vaid õhku haarata ja jälle press... Mees kõrvalt teatab, et natuke veel ja pea on käes. Plõmm... Pea tuli välja. Hinge ei jõudnud õieti tõmmata kui uus press peale tuli ja tite õlad olevat nähtavale ilmunud. Vaikus... Hingasin kolm korda ja uuesti. Sündis keha ja jalad. 

Nolan sündis. 25.04.2026. Mina värisesin justkui haavaleht, titt kõhu peal aga kõhus veel vastik tunne... Platsenta pressis ja see veidi häiris mind. Keha tahtis sellest lahti saada. Kinnitati nabanöörile klemmid ja mees lõikas selle läbi uhke näoga. Kell oli 16.07 kui see tehtud sai.  Kolmekordne issi. Tema töö oli kõige suurem 😂. 

Edasi suditi nabanööri kallal ja veidi sikutati kaasa, et sünniks platsenta. Milline kergus valdas mu keha. Tehtud. Aeg hakata õmblema. Ämmakas vaatas, et väljast kõik terve. Pani peegli. Jälle see rõve tunne. Kaks pisikest rebendit ja neli nõelahaaki parandasid need. Peegel päästeti välja ja kergus valdas mind taas. Tehtud. Nüüd on tehtud. Meid jäeti mehega palatisse hetkeks puhkama. Nolan minu rinnal matsutamas oma kätt. 

Uus aasta

Minu uus aasta algas imeliselt, tänan küsimast. Uskumatul kombel, esimeste uusaasta tundide jooksul sain ma käia pesus. Mitte lihtsalt pesus vaid erakordselt pikalt pesus. Niimodi, et mul korraks tekkis tunne, et ma pesen kogu vana aasta mustuse maha ja veidi veel. Ma sain eemaldada kõik üleliigsed karvad ja pesta ära oma hambad. Uskuge või mitte aga juuksed said mõnusa kümne minutilise maski ja pärast veel kerge palsami. Pärast pesu sain ma veel kreemitada oma nägu ja vaadata, et ma päris tulnukas välja ei näeks. See näitab vaid üht. Uus aasta juba õnnestus!

Aastavahetuse veetsime seekord mõnusalt perega koos. Härra käis suurema neiuga õues ilutulestiku vaatamas kui ma terrassi ukse peal kõõlusin ja seds poole silmaga vaatasin ning pildistasin ja teise silmaga hoidsin magaval beebil silma peal. Õnneks ilutulestik tema und ei hõirinud. Ka koeral ja kassil oli suures pildis suva. Kass küll oli vähe häiritud paigutamisest aga mitte väga hullusti. 

Uus aasta. Ja saabuski uus aasta. Uuel aastal on tavaks paika panna eesmärgid ja siis aasta jooksul hakata nende poole pürgima. Mul on eesmärk ellu jääda selle praeguse majandusolukorra juures ja teiseks eesmärgiks on võtta rahulikult. Mitte muretseda üle ja nautida. Lihtsalt nautida seda aega oma lastega, kes kasvavad hirmutava kiirusega ja nautida aega mehega. Ta on tegelikult hea mees ja pole tal hullu midagi. 

Nüüd ma aga loen päevi. 11 päeva veel ja ma astun õasgega lennuki peale. Seejärel sõidan ma inglismaale, kus veedame öö ja saame oma "uue kodu" võtmed. Seejärel astume uuesti lennuki peale ja sõidame Teneriifele. Seal me veedame kuu aega päikese ja sooja käes. Naudime seda, et me ei pea paksudesse riietesse ennast toppima ega õues -16 külmetama. Naudime värskeid apelsine ja merevett varvastele lainetamas. Oh, kuidas ma ootan sinna minekut. Seda päikest, valgust, päikest ja sooja. Härra aga jääb siia külma Eestisse tööd tegema. Tema kahjuks ei saa meiega liituda, kuigi see oleks vahelduseks päris tore. Olla koos, igapäevast eemal ja lihtsalt puhata. Nautida sooja ja olla.