Seda ei olegi ennem juhtunud, et kaks päeva järjest tuleb uus postitus siia. Aga näe, eks mõni kord võib olla erand ka. Kirjutan just seoses tänase hommikuga. Täna kus ma tundsin midagi, mida ma pole veel sedasi ja nii tugevalt tundnud. Nooh, muidugi ma olen teadnud, et asjad nii on, aga see tunne ja see nauding olid erakordsed. Nüüd ma olen teid vist juba nii kaugele viinud, et te tahate teada millest küll ma räägin. Noo eks ma siis jutustan teile.
Ma ärkasin täna hommikul üles just nii nagu ma seda iga hommik teen. Läksin Daisyga õue - seda ma just iga hommik ei tee. Tavaliselt teeb hommikused jalutamised meil Hr. Ots temaga. Tulin koeraga tuppa ja pugesin Hr. Otsa kaissu, nii lähedale kui võimalik. Ta põimis oma käed ümber minu.
 |
Kui ma niimoodi seal tema kaisus, tema põimitud käte vahel olin tundsin nagu ma oleks kuskil mujal. Mitte enam kodus, mitte enam oma igapäevases maailmas. Kuskil kaugel, eemal kõikidest muredest, probleemidest ja igapäevastest toimetustest. Sinna ma võiksin jääda igavesti. See rahu mis mind valdas, see vaikus ja see eemal olek kõigest. Kui mul oleks võimalik jääda igavesti nende põimitud käte vahele mis silitamas mu selga, ei peaks minema ei tööle, ei kooli, ei mitte kusagile siis ma teeksin seda. Ma jääksin sinna...
Aga kuna ma ka eelmises postituses lubasin, et räägin natuke oma unistustest ja unelmatest, mida kõike võiks täita. Sellele lisaks 10 asja, mida ma tahaks teha ennem vanadust! Alustame siis unistustest. Seejärel liigume edasi ja kõige viimaseks tulevad 10 asja mida tahaks ära teha.
Unistused: Hr. Otsa suurim unistus praegu on saada isaks. Sellele järgneb oma päris oma kodu kuskil metsa sees ja noo loomulikult kodu juurde kuulub ka auto ja paat ja mida iganes : D. Ehk siis sooviks tema saada kõike ja korraga. Mida kahjuks ei saa. Ma arvan, et kui kõik need asjad korraga tuleksid siis tuleks ka eraisiku pankrott sinna otsa : D.
Minu unistuseks praegu on ära lõpetada oma kool. Nimelt ma õpin nii põnevat eriala nagu veebitehnoloogiad ja programmeerimise algtõdesid. Ma ei tunne ennast just eriti kodus nende teemadega veel, olgugi, et mul läheb juba teine aasta. Ma kardan, et ma ei saaks nii geniaalseid kodulehti küll veel teha nagu kujunduse poole pealt on facebook või midagi sarnast. Programmeerimise koha pealt on veel nigelam lugu. Seda ma ei jaga väga üldse ja ma ei tea, kas ma selle ka kunagi selgeks saan. Seal tunnis istudes on küll tumba-jumba tunne : D midagi aru ei saa.
Seejärel jah, loomulikult sooviksin saada omale maja, kus me saaksime elada Hr. Otsaga koos lapsi kasvatada. Kuna me hetkel juba hoiame silmi lahti ja vaatame, kus ja milline võiks meie tulevane kodu välja näha siis see tuleb ilmselt ennem, kui mu kooli lõpetamine. Soovime, et see maa kuhu tuleb meie majake, oleks Tallinnast kindlasti väljas aga mitte väga kaugel, Hr. Otsa töö on ju siiski Tallinna Lennujaamas. Seega see koht võiks jääda ka niimoodi umbes 30-40 sõidu kaugusele töökohast. Maa peal võiks kindlasti paikneda mingi veekogu ja krunt võiks olla suur. Noo ikka nii piisavalt suur, et naabrid ei vaataks päris aknast sisse. Samuti võiks läheduses asuda kool ja lasteaed ning ka pood. Rohkemat nagu ei olekski vaja. Kui me leiame maa, siis me ehitame sinna peale maja. Kui aga leiame maja mis vaatab meie ootustele ja ei ole liiga kallis siis see tuleb meie koduks ilma pikemalt mõtlemata. Võtaksin sinna juurde Daisyle ka ühe sõbra, kellega ta koos saaks mängida. Ja kindlasti võtaksime omale ka ühe paksu kassi. Valget värvi. Koheva ja pikakarvalise. MJAUUU!!
Aga minul nagu rohkem unistusi ei ole. Kõik ülejäänu, mille peale me mõtleme ja mida soovime on justkui nagu täidetavad.
Noo ja nüüd peaks tulema siis 10 asja mis ma tahaks ära teha ennem vanadust
1. Langevarju hüpped! - Uhh, aga ma kardan kõrgust!!!
2. Reisida! - Ma tahaks nii väga minna autoga reisile. Nii kuuks ajaks umbes ja sõita ringi ja uudistada maailma. Tahaks läbi käia läbi euroopa, sõita venemaale, sealt edasi hiina ja siis võiks ka Jaapanis käia. Sõita tagasi läbi kasasthani suure ringiga koju. Noo kunagi võiks ära käia ka ameerikas, austraalias ja uus meremaal.
3. Lapsed - Ma sooviksin, et me kasvatame oma lapsi austama teisi ja iseennast. Et neist saaksid iseseisvad ja arukad noored.
4. Nautida perekonda - Ma ei taha olla see, kes vanaduses kahetseb, et ei teinud seda või toda. Kuna perekond on kõige kõigem ja kui ka kõik materjaalne ära võetakse siis perekond jääb.
5. Ma tahaks, et mul oleks oma firma või miski, mida tulevikus edasi anda oma lastele. Ja nemad saaksid selle edasi anda ka enda omadele.
6. Mu suurimaks unistuseks, kui ma noor olin oli minna Kuu peale. Noo ja seda kõige otsesemas tähenduses. Ma tahaks näha, milline näeb maa välja kosmosest. Ma ei taha näha neid pilte, mis on enamasti photoshopiga tehtud või mis ei ole päris. Ma tahan käia ära ise kosmoses. Ma tahan näha oma silmaga, mis on seal.
7. Ma sooviks ühe oma filmi idee realiseerida ja teha valmis üks videoklipp. Mul olnud nii palju erinevaid mõtteid mida ma tahaks teha ja kuidas üles filmida aga noo mõne võiks ju ka päriselt valmis teha.
8. Ennem 30 aastaseks saamist tahaks, et mul oleks ikkagi oma kodu. Mitte, et ma peaksin elama vanematega ühe katuse all. Tahaks elada eraldi, omaette, koos oma perekonnaga. Härra Otsa, laste ja loomakarjaga!
9.
10.
Noo ja siis muidugi sellised asjad mis tunduvad praegu reaalselt võimatud. Ala helikopterid ja lennukid ja... Oeh... 50 halli varjundit : D. Suured villad jne. Elu nagu filmis : D. Noo selle pärast võikski teha ühe filmi ise. Realiseerida oma filmi idee. Saaksid lapsed ja lapselapsed vaadata seda.
Neid viimaseid kahte on nii raske välja mõelda, et äkki jätaks nad selleks ajaks, kui ma reaalselt tean, mida sinna kirjutada. Praegu aga ei ole küll ühtegi ideed või mõtet, mida ma veel võiksin tahta elult. Tundub, et kuna mul on kõrval selline mees, nagu on Härra Ots siis oleks mul juba kõik asjad olemas mida ma olen kunagi üldse soovinud. Tema on minu teine dimensioon. Ma ei oskagi seda kuidagi sõnadesse panna, aga tema juures on olla nii hea ja tema kaisus veel parem! Mul ei saaks nagu iial küll tema lähedusest.
Aga mis ma siin ikka enam kirjutan sellest. Muidu ma ju ei oleks selle mehega abieluski, kui mul peaks temast siiber saama. : D Aga nüüd on kell juba nii palju, et tasapisi pean hakkama ennast valmis panema ja tööle sättima. Täna kusjuures ei ole eilsesest iiveldushoost enam mitte midagi alles. Nagu ei oleks seda kunagi olnud ja nagu ma ei olekski ennast eile halvasti tundnud. Väga kahtlane ja kummaline oli see ikka küll!
