KSA

Aasta 2017
Jaanuari lõpupoole andis mu töökaaslane mulle KSA kinkekaardi. Tal jäi ilmselt kuskilt üle ja arvas, et ma võiks minna kaa opi eelsele kontrollimisele. Veebruari lõpus siis sai alles mindud sinna Flow silmaopi uuringutele.  Niipalju kui ma teadsin, siis sellistele minu silmadele ei saa teha oppi aga nooh, kunagi ei tea ju ja ega see mööda külgi maha ei jookse, kui käia uurimas. 

Uuringute lõpus siis selgus hoopiski, et ma saaksin teha omale laser silmaopi ja põhimõtteliselt kohe. Ainult ajaliselt peaks see olema nii, et ma et tohiks 2 nädalat käia koolis ja ei tohiks ka teha tööd arvutis - mis tähendab minu jaoks seda, et ajal, mil kool on läbi... 

Lubasin, et arutan sel teemal kodus oma mehe ja ilmselt ka vanematega ning midagi kindlat ma ei öelnud. Kuid seda silmaoppi ma peast ka välja ei saanud. 

Õhtul arutasin siis emaga ja tema arvas, et ma peaks tegema selle silmaopi omale. Oma kalli mehega rääkides siis tema käest ma mingit kindlat vastust ei saanud. Ei teadnudki siis, et kas ma selle teen või mitte.. Natuke mõtlesin ja siis otsustasin, et peaks ikkagi tegema. Hea ja korralik nägemine on ikka ülekõige. Noo nii ma siis omale opi aja paningi 13 juuniks ja lasen selle opi omale ära teha. Kristoga saime ka läbi räägitud, et siis kogume raha selle jaoks ja isegi ülemused andsid mulle haigusleheks loa ja muutsid töögraafiku ümber, et ma saaks oma silmad korda... HURRAAA!! 

Aasta 2019
Nüüd juba varsti kolm aastat operatsioonist möödas! Te ei usu ise ka - ma näen! Siiamaani näen. Operatsioon oli iseenesest kerge ja väga kiire. Umbes pool tundi kestis kokku see protseduur. Kõigepealt oli päikeseprillide valimine, seejärel silmakontroll ja siis arsti juurde minek, kes rääkis lühidalt operatsioonist ja siis viidi sinna ruumi, kuhu mind pikali pandi ja silmad mingi asjaga lahti hoiti. Tilgad silma, kerge kärsahais, teise silma tilgad, kärsahais, siis ta kraapis silma, kärsahais ja korras ta oligi :D Nii kiiresti... Siis võtsin takso ja sõitsin koju...
Esimesel nädalal ei näinud väga midagi. Kõik oli udune. Aga vaikselt tuli nägemine ja läks isegi paremaks. Lõpuks avastasin koeraga jalutades, et üle põllu on MAJA??? Kas see maja on koguaeg seal olnud?
Tänase päevani, on mu nägemine olnud korras ja ausalt, ma ei kujutaks enam ettegi, et ma ei näeks. Ma olen nägemisega nii ära harjunud. Ma ei suuda uskuda, et ma tõesti ei näinud kunagi ja kui mööda ja valesti ma nägin! Ma olen igati tänulik oma emale ja mehele kes mind kogu selles protsessis toetasid ja oma töökaaslasele, kes tegelikult kogu seda protsessi minus alustas.
Soovitan seda operatsiooni küll kõigile, kel silmanägemine korrast ära. Mina olen igati rahul kogu KSA süsteemi, teeninduse, järelkontrollide ja eelkõige operatsiooni endaga!