Imeline Saaremaa

Ma juba vast kolm päeva kirjutan seda postitust oma peas. Kirjutaks kiirenini, kui oleks arvuti ent taaskord on arvuti katki 😅. 

Reisile pidime minema koos sõprade ja ühe sõbra lapsega ent elul olid omad plaanid ja kumbki neist ei saanud meiega Saarde tulla. Läksime siis kahekesi.

Saaremaa reis algas praamijärjekorras. Järjekord oli pikk ja soovijaid ikka megapalju ent meil läks üsna hästi, kui avati teine kassa tänu millele saime kohe järgmise praami peale. 

Mul on tunne, et ehk tõesti nägin esimest korda Saaremaad kuigi väidetavalt olla ma seal ka varem käinud. Muhumaal me palju ringi ei konnanud kui Jaanalinnu farmis. Seal oli peale jaanalindude ka zebra, känguruud, emud, hobused ja laamad. Jaanalindudele sai ka süüa anda, mis oli väga kift. Kassas kohe pidin uurima, kas muna osta ka saaks. Poiss seal küll ütles, et mune ei ole kuid ta võib minna minu jaoks otsima, äkki leiab mulle muna. Peale farmi külastust ja elamusi jaanalindudega läksin tagasi kassase ja seal ootas mind minu imeline muna! Ta oli leidnud minu jaoks ühe! 

Jagasime Saaremaa kaheks. Esimesel päeval otsustasime külastada põhja Saaremaad ja teisel päeval lõuna poolt. See on vist esimene reis, mille me panime paika alles praami peal olles, kui seda saab paika panekuks nimetada. Saaremaale jõudes polnud meil aimugi kus me öö veedame (kaasas olid muidugi telk ja kõik vajalik telkimiseks), ei olnud aimu teekonnast ja autos otsisime uusi kohti mida külastada. Külastatud kohtadeks sai siis Jaanalinnu farmi, Orissaare militaarmuuseum, mingi vana lagunenud maja suuuure keldrikorrusega (sain teada, et seda kutsutakse Maasi ordulinna varemeteks) panga pank, allikad, Karujärv, tuulikud. Enamus kohti tuli ka nii, et vaata, see teeviit, kuhu see viiks meid?  Ausalt ma võiksin öelda, et ae eksprompt reis on olnud vast meie senistest Eesti sisestest reisidest kõige vahvam. 

Kella nelja paiku, kui olime allikate juures ütlesin kaasale, et aeg oleks vast ööbimispaik otsida, kuna tunne oli väsinud. Hetk hiljem avastasime aga, et kütus on otsas. Kas Saaeemaal tõesti põhjapool tanklad puuduvad?? 😮 Leidsime tankla mis oli nagu vanast vene õudukast välja hüpanud. Igatahes tankla nägi äärmiselt huvitav ja antiikne välja. 

Auto tangitud oli aeg hakata ööbimiskoha juurde liikuma. Olime valinud selleks kõige põhjapoolsema tipu - Kiipsaare telkimisala. Kohale jõudes selgus, et sinna peaks mitu km kõndima koos telgi, tekkide, madratsi, patjade ja muu toiduvarustuse ning grilliga. Heh, sorry aga jääb ära. Leidsime järgmise variandi, kuhu ööbima saaks minna. Selleks oli veere telkimisala. 

Mäletate, et kell neli arvasin, et peaks ööbimiskohta otsima? 

Veeresse jõudes liikus kell juba 8 peale ja meil polnud veel kohta kus ööbida. Veere oli üsna täis. Jätsime auto tee äärde ja hakkasime mööda rannikuäärt kõndima lõunasse, ehk leiab seal ranna ääres mõne koha. Lõpuks otsustasime, et nii on üsna ebaefektiivne ja Härra läks auto juurde ja ma otsisin platsi edasi. Kella 9 ajal ma selle platsi ka leidsin. Kaasa ajas auto sinna samasse. Kiiresti sai telk püsti, asjad sisse ning lõpuks lõkegi üles. Daisy oli meie kohast ikka ääretult vaimustuses kuna vesi oli seal samas 2 meetrit meie telgist. See tähendas seda, et kuni magama minekuni istus koer vees 😀. Enne koera magama panekut pesime ta ikka korralikult meres puhtaks ja kuivatasime ära. 

Teiselt poolt rannikut, metsa vahelt hakkas kuu kerkima üles taevasse. Tume punane, nagu põleks. Imeilus oli! Kaua aga ei jaksanud lõket teha seega üsna ruttu pugesime koera juurde telki ja tuttu. Ilmaga vedas meid imeliselt. Ei olnud ei külm ega ka liiga palav telgis. Täpselt paras. Muidugi olin varunud ohtralt tekke kaasa, et jahe ei hakkaks. 

Hommikul kella viie ajal hakkas telgi ukse vahelt piiluma päike, mis korraks äratas. Oh, ma pidin sellest päikesetõusust pildi saama. See oli imeilus! Lõplikult ärkasime alles kella 9 ajal. Siiski võtsime rahulikult ja nautisime aega, mis meil on. Neid kõige ilusamaid ja parimaid hetki kahjuks ei anna panna ei piltidesse ja üsna keeruline on neid ka sõnadesse panna. 

Lõunapoole Saaremaad jäi meil Sõrve tuletorn, Kuressaare linn ja Kaali järv ning tagasitee praamini. 

Majaka juures tegime ka söögipeatuse, seal oli kohvik, toidud olid head ent eriliselt tooks välja shokolaadi koogi. Nii head shokolaadi kooki pole ma veel ausalt ennem saanud. Ja kes mind tunneb hästi, siis suht igal pool proovin seda. 

Kuressaares põhiliseks oli linnus. Mis siis veel eks? Linnuse ümber käisime paadiga sõitmas ja pärast linnuse müüride vahel ka jalutamas. Kahjuks koeraga linnuse sisse ei lubatud seega see jäi ära. 

Kaali järv oli aga suht kokku kuivanud seega järve asemel oli vaid lomp alles jäänud. See kaali oli aga suht pettumus mu jaoks. Ootasin vast miskit muud sellest. Järgmiseks korraks jääb kiipsaare tuletorn, kui varustus on väiksem siis tahaks ka seda näha.

Terve selle reisi ajal oli Härra nii hooliv ja armas. Koguaeg küsis: kas tahad süüa? Kas juua? On kõik hästi?😅 Ega ma liiga kiiresti ei sõida? Liiga aeglaselt? Jne... Kõigest muust siis rääkimata. Õhtul läksime ämmale külla ja veetsime öö seal. Reis oli imeline. See reis pani ikka mõistma, et küll ma olen omale ikka hea ja õige mehe valinud. Kahekesi olles ei olnud meil kordagi igav, saime palju naerda ent ka mõnusalt puhata. Sellise imelise mehe olen ma omale saanud. Iga sekund koos temaga oli nii tore ja nii soe. See reis oli lihtsalt vapustavalt vajalik ja väga hea! Ma arvan, et sellel reisil kogetud tund3d ja emotsioonid on just need, mis jäävad eluks meelde.