perekond

perekond

25. mai 2018

Viies päev...

 Nüüdseks kirjutan ma seda postitust juba teist korda, sest vahepeal lihtsalt internett otsustas kogu minu kirjutatud teksti ära kaotada.. Aga noo see selleks.
Eelmisel nädalavahetusel otsustasime, et miski peab kohe tõsiselt meie elus muutuma. Tükk aega mõtlesime, mis see küll olla võiks. Kuni lõpuks välja mõtlesime.
Otsustasime, et nüüdsest me enam absoluutselt gluteeni ei söö... See tähendab, et mitte ühtegi gluteeni sisaldavat toodet ja ajaks määrasime 1 kuu.
Pärast otsust saatis Kertu mulle 9 leheküljelise pika nimekirja kõikidest asjades, mida me süüa ei tohi. Seejärel otsisin nimekirjast välja asjad, mida ma kõige rohkem söön, mis sisaldavad gluteeni ja tõmbasin neile jooned peale, et ikka eredalt silma jääks - neid mina süüa ei tohi.
1. Päev...  Ei saanud süüa hommikusööki.. Selle asemel närisin hoopis porgandit ja õuna. Ka lõunasöögiga oli natuke nigelasti nii, et peale tööd läksin poodi, et vaadata, mida ma siis üldse süüa saan. Kõige suuremaks üllatuseks oli aga see, et isegi purgisuppide sisse pannakse nisujahu. Huvitav küll milleks. See välistas väga suure osa minu mõttest, mida õhtul süüa teha..
2.Päev... Hommikuks sõin pardimuna - vot see oli maitsev ja tõsiselt hea! See eest oli taaskord lõunasöök välistatud ja õhtusöögiks sõin keedupeedi salatit.
3. Päev... Vot see oli raske... Meil oli tiimi koosolek ja see tähendas, et peale tööd läksime välja. Läksime Da Vinci'sse sööma. Ma tellisin seal pardifilee salati aga see oli nii imepisike ja kui aus olla, siis kõhtu ta ei täitnud. Kõik muu igal pool mujal oli gluteeniga. Kõht jäi ka peale söömist tühjaks... Peale seda Kertu juures kartulit ja vinkut sisse ajades hakkas jälle normaalse inimese tunne.
4. Päev... Hommikuks oli kiire shokolaad ja õhtuks salat kodujuustu ja sibulaga.
Täna on aga juba viies päev... Nüüd ma juba tean enam vähem, mida süüa ja mida mitte. Täna on juba üsna hea olla ja ka kehale tundub see söögivaliku idee väga hästi meeldivat. Õhtuks plaanin teha kartuliputru ja küüslaaugu kottlette...

Väga paljud uudishimulikud on aga uurinud minu käest, et kas me Hr. Otsaga oleme ikka koos. Ega mul juhuslikult mõnda uut poissi või mis veel hullem neidu ole? Rahustamaks maha neid mõtteid siis ei... Oleme endiselt õnnelikult abielus ja see, kui ma sõprade, perekonna, sugulastega aega veedan ei tähenda, et ma kohe kõigiga paar oleksin. - im not that kind of girl!
Vastus ka küsimustele, et kus siis Hr. Ots on ja miks teda näha pole olnud siis mu armas abikaasa "pagendati" lätti komandeeringusse, kus ta ilmselgelt teeb head tööd. 17 päeva veel ja siis ta tuleb tagasi. Ega see nii hull ju ei olegi... Järgmisel nädalavahetusel läheme Tallinnast minema ja siis peale seda ta juba tulebki tagasi. Eks see tema tagasitulek seda magusam ole, mida kauem ta on ära olnud.