Kui see vihik täis sai ja järgmisesse vihikusse uusi lauseid kirjutama hakkasime siis tuli mõte need hoopis arvutisse kirjutada. Alguses kirjutasin Wordi need laused, siis uue ideena võtsin uue Word documendi ja küsisime laste käest iga lapse kohta iseloomustuse. Vanemad pakkusid siinkohal ka välja, et lapsed võiksid õpetajaid iseloomustada. Mõeldud - Tehtud. Mina küsisin siis lastelt iseloomustusi oma paariliste kohta ja minu paariline minu kohta.
Raamatu kaanepildi tegi meile kunsnik Virgylia. Meil üks lapsevanem tegeles sellega ise ja see pilt sai ka meie rühma logoks.
Meie raamatu peale see pilt sobib igatahes ideaalselt.
Sai lisatud sinna iga lapse kohta pilt ja jutt alla. Laps vastas küsimustele, mis talle meeldib, ei meeldi lasteaias, kuhu kooli ta läheb ja mis on tema suurim unistus. Iga laps sai ka öelda, kelleks ta saada tahab.
Kui Word docis kõik valmis sai tuli otsida ka trükikoda, kelleks meie valisime diPri. Seda juba selle pärast, et neil oli pakkumine lõpuraamatutele aga ka selle pärast, et ajal, mil ma seda raamatut alles kirjutasin ja wordis kokku panin pakkus diPri lasteaedadele paberit ja ka meie soovisime saada joonistuspabereid.
Kui paberitel järgi käisin siis uurisin ka tol ajal nende käest, mis neil lõpuraamatute tegu maksab ja nii. See koht jäi mulle kuidagi meelde. Seega, kui oli vaja raamat trükki lasta oli kohe meeles et jaajaa, diPri tegi seda ju ja päris okei hinnaga. Laadisin oma pdf faili nende internetis olevasse trükikekskkonda sisse ja jäin ootama.
Kui see kõik tehtud siis ei olnud ka kuigi keeruline uue failina lisada sisse raamatu lehtede mõõtmed ja arv ning kõik pildid ja jutud kaa.
Vahepeal käisin trükikojas vaatamas proovitrükki ja et kõik värvid piltidel oleks nõnda nagu peab. Proovilehel sain ka näha, mida failis ehk natuke muuta. Ja seejärel läkski see raamat trükki.
Ma parem ei hakka rääkima kui mitu korda ma seda raamatut suutsin ümber teha, ümber vormistada ja kõige toredamad juhtumid olid need, kus enda arvates kõik muudatused said salvestatud aga siis ohoo, ei olnudki midagi.
Raamatu alustamise ajast on ligikaudu kolm aastat möödas ja nüüd täna käisin mina trükikojas, et saada kätte need raamatud, mis olid juba valmis saanud. Noo enda raamatut ei suuda käestki panna. Aina lappaks seda, aina näpiks. - Nagu minu oma väike laps. Nüüd valmis ja ootab kui ta täpselt kahe nädala pärast laste kottidesse libiseb. Ootab, et lapsed seda vaataksid.
Mina aga sain seda tehes kogemuse võrra rikkamaks ja ka oma erialaseid teadmisi täiendada. Kui nüüd saaks ainult praktika tehtud selle raamatuga :D
